S- Seotud

Vahest harva sa võtad kätte mõne raamatu ja saad osaks sellest. Vüi saab see raamat osaks sinust.

Ma ei ole pikka aega olnud ühegi filmi või raamatu suhtes nii sarkastiline kui Twilight saaga suhtes.

See lihtsalt ei jõudnud minuni. Ma peaaegu, et keelasin oma lastel kahe filmi vaatamise ja peaaegu oleks ise ilma jäänud kõigest sellest.

Esiteks see muusika. See mis on eelmises postituses. See on midagi eriliselt ilusat. Mulle meeldib see. Ma ei tea miks, aga meeldib.

Teiseks. Esimest korda elus näen ma seda, kuidas mu lapsed mängivad pärast filmi vaatamist seda lugu edasi. Nad on väikesed vampiirid… See on täiesti uus kogemus minu jaoks. Mina ise tegin seda koguaeg lapsena. Kuid need kaks filmi on pannud mu lapsed sama tegema.

Ma avastasin, et mu laps ei mõista veel kõike ja mul oli hea meel, et ta ei mõista. Ta ei mõista, miks peategelane Bella ärkas öösiti karjudes valust tema sees. Ta ei mõistnud seda kaotusevalu, mida tähendab oma armsama kaotamine. Temast ilma jäämine..

Ja mul oli hea meel, et ta seda ei tea veel. Ma tahaks, et see sedasi ka jääks. Ja ma tean veel kedagi kes sama arvab. Me rääkisime täna sellest MSNis. Meie arvamus oli see, et lapsi peaks kapis hoidma ja isad peaksid püssidega maja ümber jahti pidama.

Samas, kui sa ei tunne valu, pole sa ka kunagi armastanud. Ma vähemalt ise arvan nii. See ei pea olema piinav agoonia ega kõikehaarav lein. Kuid valu on üks emotsioonidest.

Edasi.. teemat vahetades…

Ma olen seda saagatlugedes ületanud iseennast. Ma lugesin seda inglise keeles. Kuna see oli lihtsalt kõige kiirem ja lihtsam võimalus seda kõike lugeda. Ja mitte ainult lugeda vaid ka kogeda. Ma nautisin iga sekundit nende nelja raamatu seltsis. Ma ei kahetse hetkegi, et ma lugesin neid inglise keeles. Ma ei oska seda isegi sõnadesse panna. Ma olen valmis võtma kätte eestikeelsed raamatud ja neid uuesti lugema. Tõneäoliselt ma peangi seda tegema. See emotsioon, mis mind praegu ümbritseb on… ma ei oska seda sõnadesse panna.

Ma jumaldan ilusaid armastuslugusid. Ja see oli või õigemini on, minu jaoks hetkel ülim armastuslugu. Seda on raske kirjeldada miks. Vampiiri teema ei ole mind kunagi haaranud. Üleloomulikkus küll jah, aga see pole ka see.

Ma satun sageli vaimustusse asjadest. Just sellistest ilusatest asjadest ei saa mulle kunagi küll. Sellest, kui kõik lõppeb hästi. Sellest kui inimesed hoolivad teineteisest. Mis siis, et raamatus olid vampiirid rohkem perekond kui mõne inimese oma. See pole üldse tähtis. Oluline on see mõte. See miski. See suur armastus. See on lihtsalt nii ilus.

Aga ma ei saa sinna midagi parata. Ja nüüd olen ma selle raamatu täielik fänn. Ma igatsen näha filme, mida pole veel tehtud. Kusjuures ma ei vaimustu meessoost peategelasest mitteüks põrm. Pole minu maitse. Aga mulle ei peagi ebamaised mehed meeldima. Või siis vampiirid…

Ja kõigele sellele lisaks sain ma innustust. Ma tean millest jutustab minu järgmine lugu. Kui ma ainult suudaksin seda kirjutada samamoodi.. See jääb mulle vaid unistuseks.Ja ärge arvake, et ma kirjutan vampiiridest. Ei üldsegi mitte. hoopis millestki muust. Oleks mul ainult aega, et kirjutada…

Kummaline on see, et ma sageli loen raamatuid mõeldes, kuidas need kirjutatud on. Eriti neid raamatuid, mis mulle väga meeldivad. Ma nautisin selles raamatus seda, et peategelastele oli jäetud nende privaatsus nende magamistoas. Ja samas oli see raamat kohutavalt erutav.. selline esmakordselt armunu maailmatajumine.

Soovitan nii filme kui raamatuid kõigile. Need on väga head. Ja hea on ka see, et olles juba filmi näinud, võid sa võtta kätte raamatu ja avastada sealt veel palju rohkem… Kahjuks vastupidi on väike pettumus filmide osas. aga need on head filmid. Mu lapsed on neid vaadanud juba kümmekond korda ja ega ma ise ka neid vaid korra vaadanud… Mul on omad lemmik kohad, mida ma armastan üle vaadata.

Ma ei ole seda mitte kunagi mitte ühegi teise filmiga teinud.

Bella’s Lullaby (Twilight Soundtrack Version Official )

L- Lummuses

Ma olen täielikus lummuses kahest asjast. Täiesti erinevats asjast.

Superstaari Oti Little Trummer Boy´st ja Twilight sarjast.

Esimest filmi vaatasin kaks korda. Teist hakkan kohe vaatama.. raamatut olen ka juba mingi osa lugenud.. igatahes.. nüüd on teada millele ma oma vaba aja pühendan…

L- Lõpp

Niih.. Mind viis aastat truult teeninud pesumasin on saba andnud. Ütles üles. Lõpetas koostöö.. midaiganes. Ma olen igatahes täiesti masenduses.

Põhimõtteliselt ühe korra masin täna töötas. Laps pani oma riided pessu ja kuna ta ei teadnud, et masin juba eile õhtul katki läks, siis pesi masin tema kaks riidehilpu ilusti ära. Aga vot, meie teame, et masin katki on, ning ei tööta. Hädasti oleks ju vaja pesta. Kurjam!

Musta pesu uputus on meil juba mõne päeva pärast. Kolm korda nädalas pesu pesta on enam kui tavaline ja pigem peseme ikka rohkem masinatäisi.

Kurb…

Ehk vist peab mõne targa mehe kõigepealt koju kutsuma ja kui sellest abi ei saa siis.. siis tuleb uus masin osta. Ei tea mis raha eest…

K- Kaks

Minul on tänasest kaks auku juures.

Olen 30 aastat vana ja lõpuks otsustasin, et mul on vaja kõrva auke. Ei tea mis edevuse laat see siis nüüd on.

Alguse sai see sellest, et lapsed järjekordselt käisid mangumas. Neil muud polegi. Aga ma ei luba.

Ja siis ühel päeval otsustasin, et ma tahan. Täna sattusin poes ringi jalutades ilusalongi, kus auke tehakse. Astusin sisse ja lasin ära teha selle väikse asja.

Nojah.. tegelt nii lihtsalt see ei läinud. seal oli üks väike tüdruk, kes tahtis ka kõrva auke. Aga siis kui tegemiseks läks, siis hakkas nii hirmsalt kartma, et kulus pool tundi enne kui ta sellest toast välja astus.. ilma aukudeta. Kõigi närvid olid krussis. mina ka värisesin. Tegelikult oli valus ainult korraks. Mul plaan valmis ka kuidas lastele auke tegema minna. Esimene asi on see, et nad ei tohi koos olla. No ei tohi ja kõik. Muidu üks auk tehakse ära ja siis teist enam ei saa teha. Aga sõlmin kokkuleppe ka. Kui kisaks või kiunumiseks läheb,s iis kohe tuleme tulema ja järgmine võimalus tekib neile alles siis kui nad on 15. Aga praegu on plaan, et kõrva saavad nad augud oma järgmise aasta sünnipäevadel. Seega järgmine kord on 6 jaanuar ja siis 20 aprill. Eks paistab mis saab ja kas saab ja kas üleüldse saab. Või äkki nad ei tahagi.

Tegelikult on mul olnud korra elus kõrvas augud. No siis tehti need nõelaga ja sõbranna ema poolt. Üks lõks valesti ja teine läks mädanema. Seega kasvatasin kinni. Ja mingit uut soovi polnud siiani.

Seega siis minu jõulukink on käes.

Laste omad ka

P- Pidu

Kõik algas kuu või natuke rohkemgi tagasi.

No minu küsimus jõulupeo kohta loomulikult varem, aga käsk tuli ülevalt ca kuu aega tagasi. Olgu olla jõulupidu.

Sai jõulupidu.

Eile käisid päkapikud firma krediitkaardiga poes kinke ostmas ja neid siis peo kohas pakkimas. Samal ajal laulis seal üks seltskond õllepruulijat. Kell oli kahe ja kolme vahel päeval.

Siis mõned tunnid kõva töötegemist ja siis kiire meik. Sõnaotses mõttes kiire meik. Meik sai tehtud minuti kahega.

Ja siis krõbedas külmas pittu. Õnneks polnud kaugele minna.Ja autoga saab ilmselgelt kiiremini kui jala. Muide taksosid sel ajal enam saada polnud ja nii me siis mahutasime end allesjäänud autodesse.

Pidu oli nagu pidu ikka. alguses ei saanud vedama ja pärast ei saanud pidama. Mina jõudsin koju kuskil südaöö paiku.

Söögid olid head ja seltskond megalahe. Kohal oli 90% inimestest. Kasvõi korraks. See on väga hea saavutus!

Algselt plaanitud viisakas alkoholivaba pidu kujunes viinachottide rünnakuks ning veini kanti lauda pudelitega. Rääkimata õlledest, siidritest ja teab millest veel.

Tantsida sai nagu meeletu ja täna ei ole ühtegi kohta mis ei valutaks.

Õnneks pole mul pohmakat, aga nii mõnelgi on täna kordades valusam olla.

M- Mängime!!!

www.ovogame.com

Täiesti uskumatu mida teeb üks väike programmijupp. Meil terve pere täies hoos!

See siis selline programmijupp mis lubab sul webcami abil mängida mänge. Sina seisad arvutist eemal ja vehid kätega. Täiesti äge!!! Järgmised laste sünnipäevad saavad väga lõbusad olema! Lisaks veel erinevate piltide tegemsite võimalused.

Ahjaa!! Lisaks kõigele veel paras trenn ka!

Ehheee!! Ülilahee!!!!

P- Pilte

 

Laadisin fotokat tühjaks ja leidsin mõned päris lahedad pildid.

K- Kass karbis

Ja sõnu polegi vaja…

Nimekiri lõhnades, mis veel müügil. Küsi hinda!

46 givenchy absolutely
58 lanvin eclat d´arpege 
59 celine dion spring in paris
121 britney spears curious 
124 guerlan insolence
130 aramis always for her
139 tommy hilfiger true star man
175 elizaber arden 5ht avenue
179 guerlan listan magic 
182 aigner too feminine
184 thierry mugler innocent illusion
186 diesel fuelfor life femme

U- UPS

Olin eile kutsutud UPSi maja avamisele.

Ma ei hakka siin rääkima sellest, kuidas me hiljaks jäime ja kuidas me kohal olles avastasime, et me oleme liiga lihtsalt riides ja kingitus oleks ju ka võinud olla..

Aga see maja on lihtsalt suurepärane. Klaasist. Ilus, avar ja uus. Lift oleks muidugi võinud olla, aga vb ma lihtsalt ei näinud. Näiteks ratastooliga juba kolmandale korrusele ei roni. Kuigi inva parkimiskoht oli olemas, aga nagu ma juba ütlesin, et vb ma lihtsalt ei näinud.

Ruumid on mõnusad ja avarad ja ma loodan, et neil on seal olemas ka korralik konditsioneer, sest kõik on ju klaasist.

Veiko Täär juhtis üritust ja korvikesed, saiakesed jms oli vapustavalt hea.

Üldiselt võiks sellsieid üritusi rohkem olla ja inimesi võiks rohkem käia sellistel üritustel. Arvan, et külalisi oli suht vähe, sellega võrreldes, mis kutsutud oli. Tean isegi mõnda kes eelistas sellele üritusele hoopis teist üritust.

Igatahes väga lahe oli!

E- Eksperiment

Katsetasin täna ühte väga tõsist asja. Nimelt, kuidas on koos töötada oma elukaaslasega. Ja teate, ma pean ütlema, et üllatavalt normaalne. ma olin ikka täitsa närvis algul, aga päeva lõpuks tundus see maailma kõige normaalseim asi olevat. Nagu tõsiselt kohe.

Kuigi eks see oli alles üks päev. eks paistab mis edasi saab.

Samas olen kindel, et see ei tööta kõikide inimeste puhul, aga me pole päevläbi ka ninapidi koos.

Willie Nelson – Blue Angels

H- Hullumaja

Täiesti uskumatu kiirusega liigub aeg. Ma ei ole sellest aastast suurt midagi tajunud. Koguaeg on megakiire. Tööl on toimunud kardinaalne pööre. Kui aasta eest nutsin ja jagasin koondamisteateid, siis nüüd ägisevad kõik topelt töökoormuse all ja inimesi tuleb pidevalt juurde võtta. Tööd on liiga palju. Mis muidugi on hea. Kui ainult jõuaks piisavalt inimesi tööle võtta.

Mul ei ole üldse mingit tunnet, et aasta juba lõppema hakkab. See pole veel õieti alanudki.

Mida ma siis ikkagi selle aasta jooksul teinud olen?

Kohutavalt palju inimesi koondanud. Nutnud nende pärast ja lõpuks sellega harjunud.

Teinud palju vigu ja püüdnud neist õppida.

Olnud mustas masenduses ja augus, millest ehk õnnestub välja rabeleda.

Olnud aus iseenda vastu.

Võtnud alla 15 kilo.

Visanud enamus oma t särke minema ja ostnud muid pluuse.

Kirjutanud mõned lood.

Joonistanud üle pika aja jälle mõne pildi.

Saanud targemaks ja tugevamaks ja muutnud samas ka ehk pehmemeaks ja rahulikumaks.

Muutunud enesekindlamaks.

Õppinud nautima jalutamist ja kõndimist üleüldse.

Lugenud üle pika aja palju häid raamatuid.

Leidnud uusi sõpru, kõik vanad on ka alles.

Mida veel? ei teagi. Vist midagi. Lähen nüüd magama ära…

B- Blogimäng

Uskumatu, aga mind visati palliga! Ei ole lumepall, ega topispall, vaid blogimängu pall.

Püüan Ritsiku visatud palli kinni ning püüan hästi asjalik olla.

Mängureeglid on lihtsad: pane kirja kolm soovi ja saada teatepulk kolmele blogisõbrale edasi. Kui raatsid, võid pärast pühi teada anda, kas mõni soov ka täide läks.

Arutlen: soovid peaksid siis olema sellised, mis täituksid kuu aja jooksul. Noh, ma ei teagi kohe mida soovida. Tegelt…

1)  Soovin, et laste isa mulle antud lubaduse täidaks ja ülekande lõpuks ometi ära teeks. (Materjaalne ja väga oluline asi, kuna olen tema antud lubadusega arvestanud).

2) Eelmise soovi täitumisest sõltub selle soovi täitumine. Tahan minna ühe Selgeltnägijate tuleproovi finalisti juurde, et ta mulle kaarte paneks. Kaugele minna polegi, vaid kõrvalmajja, aga see eeldab ikka mingit raha olemasolu. Miks mul seda vaja on? Ise ka ei tea miks. Varem pole lihtsalt sellist võimalust olnud ja nüüd kavatsen selle ära kasutada. Muidugi siis kui esimene soov täitub.

3) Kolmas ja viimane soov on seotud tööga. Tahan saada ila, et peaksin ise küsima minema, kinnitust sellele, et minu töökoht säilib. Ma ei tea miks, aga ma olen selles viimasel ajal kahtlema hakanud. No eks põhjust ole ka. Ma pole niipalju vigu teinud juba ammu. Vist polegi kunagi. Palgatõusust ma ei hakka unistamagi.

Vot sellised on minu väikesed suured soovid. Materjalistlikud ja isekad.

Palli viskaks edasi Zicy, Kukupai ja Mia suunas. Loodan, et suudate minu kohutavate viskamisoskuste kiuste need ikkagi kinni püüda.

V- Väsinud

Tänane päev algas kell 5 hommikul. uni läks ära ja kõik. Ei mingit lootust uuesti magama jääda.

Niisiis kirjutasin natuke ja siis rkasid juba lapsed ja lobisesin nendega ja siis juba lippasin tööle. Seal oli täielik hullumaja nagu alati. Viimasel hetkel oli veel koosolek ja sealt tormasin kiiruga edasi. Läksin lapse jõuluetendusele. See oli ülitore.

No ja sealt koju.. hetkel harin ennast ja kuulan ühe seminari lindistust. Tegelt pole nii ilus, aga no mis parata. Kui endal pole aega käia, siis tuleb seda kodus teha.

Tegelt mul polegi midagi eriti tarka öelda. aga no vähemalt midagi sai nagu öeldud.

La Roux – Bulletproof: Video

Minu viimase aja lemmiklugu.

L- Lapsed

Kes ei väidaks, et just temal on väga eriline laps? Igale emale on oma lapse mured ja rõõmud need kõige suuremad ja olulisemad.

Meie suurem laps on väga omamoodi. Osalt olen ma selle üle väga uhke, teisalt natuke kardan ka.

Minu laps on kindel, et temast saab tulevikus Eesti Vabariigi president. Ta teab, et selleks tuleb palju vaeva näha ja president valitakse ametisse mõneks aastaks. Tal on eesmärk, lõpetada kool kuldmedaliga ja saada ka vahepeal kõik viied tunnistusele.

Meil on olnud draama, kui tunnistusele tuli eesti keele õigekirja osa neli. Laps nuttis terve vaheaja.

Ta armastab korda ja nõuab seda ka teistelt. Teistele lastele ons ee kindlasti väsitav ja see tekitab nii mõnegi konflikti. Samas õpetaja ütleb, et temal on sellevõrra lihtsam. Samas ei ole mu lapsel õpetaja suhtes erilsit austust. Ta ei oska suhelda täiskasvanutega aupaklikult, aga ega tänapäeva lapsed poelgi vist kõik üliviisakad. Minuga võrreldes on see vahe ikka ülisuur. Mina olin viisakus ruudus. Ei teagi, miks ma pole seda edasi anda osanud. Samas mina ise pole sugugi nii järjekindel ja reeglitest kinnipidaja kui mu laps.

Peale selle on lapsel närvid natuke rohkem krussis kui teistel lastel. Tema lapsepõlve esimesed kolm neli aastat olid väga keerulised. Kõik puha poolenisti minu süü. Teise poole jagu on süüdi laste isa.

No ja see kõik teeb kokku aegajalt pahandused koolis.

Kakeldakse õpetajaga. Jalutatakse tunnist minema. Karjutakse õpetaja peale.

Õnneks on koolis psühholoog ja tema juure skäiaks enii koos minu kui õpetajaga ja üksi ka. Ma arvan, et see on väga hea.

Mida ma sellega öelda tahan? Ei tea. Mure on lihtsalt lapse pärast. Sellepärast, et kuidas teda lohutad aja temani jõuda. Ta on väga kinnine ja ei räägi oma asjadest. Muretsen tema perfektsionismi pärast ja kohati tundub see mulle täiesti ulmeliselt kohutav. See hirmutab mindki. Tahaks, et ta mõne koha pealt natukene lõdvemalt võtaks.

 

T- Tööst väheke

Uskuge või ei, aga on võimalik kolme päevaga ära teha kahe nädala töö.

Kuigi olgem ausad, siis mul oli vahepeal tunne, et ma ei suuda sellest kõigest ennast iialgi läbi närida. Laua peal oli mitu paberikuhja ja mida rohkem ma pingutasin, seda suuremaks kuhjad kasvasid. Kuni siis lõpuks kuskil reede õhtupoolikul hakkasid kuhjad järjekindlalt vähenema ja ma sain neid pabereid hakata kaustadesse ja prügikasti panema. No prügikasti läksid need asjad mida enam vaja pole.

Kuigi.. tegelikult avastasin ma töölt tulles, et üks arve sai valesti tehtud, sest mulle meenus, et nägin ühte toodet ilma hinnata. aga panin endale meeldetuletuse, et esmaspäeval teen selle ära.

Niisiis olen ma iseendaga superrahul.

Muide tööl oli täitsa ok olla ja kui ma eelnevalt olin kindel, et mulle seal ei meeldi siis ma võtan kõik oma sõnad tagasi.

Kuid jäänud on veel üksainus hirm. Kas mind uues firmas vajatakse või mitte. Vaatan ringi ja olen realist ja saan aru, et minu tööd oskab rohkem kui üks või kaks või isegi kolm inimest ja nüüd pean ma veel ühe lisaks välja õpetama. Ja see ajab hirmu peale.

Aga noh, eks see selgub kõik õige pea. Kui ma juba väljaõppesse lähen siis vast kohe koondama ei hakata

aga siiani pole keegi veel sellest rääkinud, aga ma pole ka ainus. Niisiis on veel lootust.

Ahjaa.. et mis uues firmas? meil on nüüd suurem ja lahedam ja moodsam ja ma ei tea mis kõik veel firma. Reaalselt vahetati nime ja mingeid süsteeme, sisuliselt pole veel suurt muutunud, kuid järgmise kolme kuuga toimuvad ka sisulised muudatused.

M- Mõtteid

Ma siin kodus haige ja mõtlen. Mõtlen tööst. Mõtlen sellest tööst mis on tegemata. Mõtlen sellest, mida kõik on oodanud, et ma ära teeksin. Aga ma ei ole eriti midagi midagi teinud. Miks? Aga miks ma peaksin tegema? Ma istun kodus, ma olen haige ja mul on paha olla. Mu pea ei tööta ja VPN ühendus ka ei töötanud korralikult. Aga kui ma siiski oma töömeile loen, siis avastan sealt kirju, mis viitavad sellele, et ma oleksin pidanud olema tööl või tegema ära mingi töö. Või ma ei tea mida veel.  Kui ma homme tööle lähen, siis ei tule ma sealt koju enne kui kell on sada. See tähendab seda, et ma pean tegema ära suure osa sellest tööst, mis mul on siiani minu haiguse tõttu tegemata. Kas se eon lihtne? Ilmselt mitte.

Põhimõtteliselt ma ei tohikski haige olla. Lihtsalt ma ei saa seda endale lubada. Samas, käivad tööl inimesed kes on haiged ja kui nemad on haiged, siis jään mina ka haigeks. Seega, nemad tekitavad olukorra, kus mina jään haigeks ja minu töö jääb tegemata. Ja mina jään selles siis nö süüdi.

Millised on minu argumendid? Mul puuduvad need. Ma olen haige ja mina arvan, et haige peab olema kodus mitte teisi inimesi tööjuures nakatades kangelast mängima.

Ma jään oma arvamuse juurde. ma ei muuda seda. Kas ma saaksin kodust tööd teha?

Mulle meeldib mu töö ja ma tahan seda teha hästi. See ei õnnestu mul alati, aga ma olen endast andnud parima. Kui ma olen kodus haige, siis ma ei suuda endast parimat anda. Pealegi ei ole mul siin kõiki võimalusi, mis mul on tööjuures. See tähendab, aga seda, et ma saan paljusid asju poolikult teha ja kui ma teen kõik asjad ära poolikult siis pole mul mõtet neid tehagi, sest poolikuid asju ringi teha on palju hullem, kui asju algusest peale valmis teha.

Peale selle, ma istun kodus tänu uuele seadusele tasuta. Ja kui ma siin kodus niikuinii tasuta istun, siis miks ma peaksin selle töötegemsieks kulutama? Või peaksin seda tegema suures ülevoolavast tundest ja patriootlikest tunnetest dirma vastu kus ma töötan? peaksin andma endast kõik, et teha oma tööd võimalikult hästi ja veelgi paremini? Peaksin olema tänulik, et mul on töökoht ja ma hindan seda jne. Ma hindan, ma olen tänulik, ma tahan selles firmas töötada ja mulle meeldib see töö mida ma teen.

Seega ma natukene ju teengi, aga mitte piisavalt. ma ei saa kodust teha ühte statistikaameti aruannet, mille teatis jõudis minuni siis kui ma haige olin ja mille tähtaeg oli ka siis kui ma haige olin. Seega on see mul tegemata. Ma lihtsalt ei saa seda siit teha.

Ma ei tea mida ma tunnen ja mida ma peaksin tundma. Mul on paha olla, sest teised peavad minu pärast rohkem pingutama ja tegema. Mul on paha olla, sest ma olen ainus luuser kes kontorist haigena kodus istub. Mul on paha olla sest ma kujutan seda kõike endale ette.

Mul on selline tunne, justkui ma istuks siin kodus nagu mingi kuninga kass ja tunneks ennast hästi ja mul on hea ja mõnus. Ei ole. Mul on kogu see aeg paha olnud olla. Sõnaotseses mõttes paha. Kui ma täna väljas arsti juures ja sealt tulles raamatukogus käisin, sest viimane jääb täpselt teepeale, siis ma tundsin enanst ikka veel pahasti. Mul oli tõeliselt paha olla. Ma olen pärast põdemist nõrk, mul pole jõudu ja mul on süümekad, ühe hullult halvasti tehtud asja pärast. Selles suhtes on mul hea meel, et ma olen saanud häbeneda kodus. Tõsiselt. ma keerasin ühe suuremat sorti käki kokku ja ma ei taha mitte kunagi enam midagi nii hullu teha. See oli väga paha ja kole ja nõme ja ma ei tea kuidas ma seda kõike nüüd heastan. Ma olen üldse viimasel ajal tööjuures väga plaju erinevaid vigu teinud. Miks? Ma ei tea. ma ei suuda sellest aru saada. Ma koguaeg ainult keeran mingit jama kokku

Ja see kõik viib minu enesekindluse alla ja ma tunnen ennast nagu viimane idioot.

Mul on paar ideed, kuidas ja miks sellsised asjad juhtuvad, aga kuidas mina lähen ja ütlen teistele et kuulde teie kõigi pärast teen mina oma tööd sitasti. Nõme ju! Ma ei langeks kunagi elus sinnamaani. Need on olnud ikka minu vead. Mina olen need teinud ja mina olen neis süüdi. Mida teha, et tööd paremini teha? Ma ei tea! Või noh ma ju tean. Aga kas see ka õnnestub? Peab õnnestuma.

Niisiis olen ma istunud kodus, tundnud end mitmete asjade pärast väga halvasti ja piitsutanud ennast igal võimalikul moel. Mina olen see kes ei saa hetkel oma tööga hakkama. No ja mis kasu sellest on eks…

Peab olema positiivne. Mõtlema sellele, et ma saan hakkama ja hakkamagi kuskilt otsast pihta. Ära tegema kõik asjad, mis on tegemata, ära lõpetama igasuguste jamade genereerimine ja olla iseenda suhtes karm ja konkreetne. Vältima selliseid situatsioone, mllal võivad vead tekkida jne jne jne.

Ma olen täis entusiasmi, et homme tööle minna.

Ma olen selleks kõigeks valmis. Valmis tunnsitama oma vigu, kui neid on vaja, valmis tegema ületunde, mida mulle keegi kinni ei maksa ja valmis selleks, et tuleb palju palju tööd ära teha väikese ajavahemiku jooksul.